02.01.2018
01.07.2017
26.06.2017
Eilsel jaanide järgsel pühapäeval peeti Reinu Ratsatalus takistussõiduvõistlus "Jaani Ratsu 2017", mille raames toimus ka "Vaheajakarika" finaaletapp. Neljal võistlusalal tehti kokku 84 starti. Võistluspaaride hulgas olid esindatud ratsanikud ning hobused Reinu Ratsatalust, Minni Hobutegevusest, Kõljala Tallist, Saare Ratsakeskusest ja Seeder Horses´ist. Esimese parkuuri, maalatid/ ristikesed esikolmikusse pääsesid paremusjärjestuses Aleksandra Ruttu ja Rooma, Aleksandra Ruttu ja Wendy ning Heti Anett Aksalau ja Rhea. Teises parkuuris 65/75 cm jagati välja üheksa auhinnalist kohta. Saaremaa RSK parima tulemuse, teise koha saavutasid Jacqueline Putnik ja Aroomi, kolmandana lõpetasid Anni Liisi Lauk ja Wiktooria, seitsmendana Kristi Tiitson ja Aroomi, kaheksandana Laura Marinee Külm ja Hestia ning üheksandana Elise Maria Trei ja Renesmee. Parkuuri 85/95 cm edukaimaks oli meie klubi esindaja Karmen Udeküll ponil Wild Beauty. Neljanda koha saavutasid Elise Maria Trei ja Rio-Moskiito, viienda auhinnalise koha teenisid välja Karmen Udeküll ja Cracija. Päeva kõrgeima parkuuri, milles tarkistuste kõrgused 105 cm olid parimad Hendrik Klausson ja Red Boy, teise tulemusega lõpetasid Karmen Udeküll ja Cracija ning kolmanda Pildil Hendrik Klausson ja Red Boy, autor: Eeva Helga Kupits
koha saavutasid Eeva Helga Kupits ja Western.
Kõik tulemused leitavad aadressil: http://reinutalu.ee/…/upl…/2016/05/jaani-ratsu-tulemused.pdf
koha saavutasid Eeva Helga Kupits ja Western.
Kõik tulemused leitavad aadressil: http://reinutalu.ee/…/upl…/2016/05/jaani-ratsu-tulemused.pdf
22.06.2017
Laupäeval, 17. juunil toimus Lääne Regiooni Karikasarja teine etapp. Saaremaa Ratsaspordiklubi olid esindamas Reinu Ratsatalu, Minni Hobutegevus ja Kõljala Tall. Karikasarja väliselt toimunud esimeses parkuuris kõrgusega 65 cm meie ratsanikel auhinnalistele kohtadele jõuda ei õnnestunud. Teises parkuuris, ühtlasi esimeses karikasarja arvestusse kuuluvas parkuuris olid takistused kõrgustega 75 cm (ponide arvestuses ponidele, kelle turja kõrgus alla 130 cm 65 cm). Saaremaa RSK esindajatest parima tulemuse avatud arvestuses sõitsid välja Heleriin Lopp ja Praid, saavutades teise koha. Poniarvestuses tegid Saaremaa RSK ratsanikud ja ponid puhta töö. Parimad olid Danii Marii Sillamägi ja Rhea, saavutades esimese koha. Teisele koha saavutasid Marie Adele Abel ja Red Rose, kolmanda Elise-Maria Trei ja Rio-Moskito ning neljanda taas Danii Marii Sillamägi, seda korda ponil Hestia. Järgnevalt seati üles parkuur kõrgustega 90 cm, kus mõõtu võtsid ponid ja hobused ühises arvestuses. Parkuuri võitsid Karmen Udeküll ja Wild Beauty. Paremuselt kolmanda tulemusega lõpetasid Eeva Helga Kupits ja Western. Päeva viimases parkuuris kõrgustega 110 cm meile klubi esindatud ei olnud. Järgmine Lääne Regiooni Karikasarja etapp takistussõidus toimub juba tuleva nädala laupäeval, 1. juulil Massus.
14.06.2017
Kaali Järve Mängud 2017 sponsorid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Taluapteek ja Loomakliinik
|
KAALI JAHISELTS MTÜ |
|
|
|
|
|
05.06.2017
Pühapäeval, 4. juunil sai avalöögi Lääne Regiooni Avatud Karikavõistlused Takistussõidus. Tänavu korraldavad võistlussarja MTÜ Saaremaa Ratsaspordiklubi, MTÜ Hiiumaa Ratsaspordiklubi, MTÜ Märjamaa Spordiklubi ja MTÜ Saare Ratsakeskus. Karikasarja esimene etapp toimus Hiiumaal, kus Saaremaa RSK liikmed olid esindatud nii 75 cm, 90 cm ja 105 cm parkuuris, tehes kokku lausa 42 % startidest. Parkuuris takistuste kõrgusega 75 cm oli kaks arvestust: avatud klass ja poniklass. Antud parkuuri avatud klassi parima tulemuse sõitsid välja Karmen Udeküll ja Wild Beauty, kolmandaks platseerusid Eeva Helga Kupits ja Wonderful Girl, neljandaks Marie Adele Abel ja Wiktooria, viiendaks Heleriin Lopp ja Praid. Napilt auhinnalisest kohast ilma jäänud, kuid siiski väga hea tulemusega lõpetasid oma esimese välivõistluse meie uusim klubi liige Angela Leppik ponil Volli. Poniklassis olid taas võitmatud meie klubi esindajad. Esimese koha saavutasid Marie Adele Abel ja Red Rose, teise koha Jacqueline Putnik ja Aroomi, ning viienda auhinnalise koha saavutasid Airi Saarma ja Rio-Moskito. Oma esimesed tublid stardid ratsaliidu kalenderplaani kuuluval välivõistlusel tegid ka meie noorliikmed Anni Liisi Lauk ja Kerli Malm. Parkuuris number kaks, mille kõrguseks 90 cm saavutasid 20 stardi seast esimese koha Eeva Helga Kupits ja Wiktooria, teisena lõpetasid Karmen Udeküll ja Wild Beauty. Päeva kolmandas parkuuris, mille kõrguseks 105 cm kahjuks auhinnalisele kohale ei jõutud. Meie klubi esindasid ratsanikud ja hobused Reinu Ratsatalust, Minni Hobutegevusest ja Kõljala Tallist.
Lääne Regiooni Avatud Karikavõistlused Takistussõidus järgmine etapp toimub juba 17. juunil Saaremaal, Paikülas. Karikasarja arvestusse lähevad neljast etapist kolm paremat tulemust ning finaal, seega kes esimesele etapile ei jõudnud või ei saavutanud soovitud tulemust, siis miskit ei ole veel kadunud!
Lääne Regiooni Avatud Karikavõistlused Takistussõidus järgmine etapp toimub juba 17. juunil Saaremaal, Paikülas. Karikasarja arvestusse lähevad neljast etapist kolm paremat tulemust ning finaal, seega kes esimesele etapile ei jõudnud või ei saavutanud soovitud tulemust, siis miskit ei ole veel kadunud!
24.05.2017
Möödunud nädalavahetusel toimus Läänemaal üks suurimatest välivõistlustest Eestis, Uuemõisa Karikas 2017. Kolmepäevasest võistlusest võtsid osa ka Saaremaa Ratsaspordiklubi liikmed Reinu Ratsatalust, Minni Hobutegevusest ning Uuemõisa Tallist. Hoolimata sellest, et meie ratsanikel sedapuhku esikolmikusse pääseda ei õnnestunud, suutsid reedesel päeval 95 cm parkuuris Heleriin Lopp hobusel Praid sõita 83 stardi seast 16.ndale auhinnalisele kohale ning laupäevasel päeval 100 cm parkuuris Anneli Rasu hobusel Passion 84 stardi seast 15.ndale auhinnalisele kohale.
Võistlemisele lisaks olid saarlased abis ka korraldustiimis.
Võistlemisele lisaks olid saarlased abis ka korraldustiimis.
23.05.2017
Sa nüüd oled vaikuse kaja,
tähehelkide peegeldus vees,
taeva serval on tilluke maja ja Sina selle sees...
Eelmisel nädalal tabas meid valusalt uudis, et meie hulgast on lahkunud klubi auliige Jüri Villemson. Meie klubi noortel liikmetel ei olnud kahjuks õnne ega au tunda seda erilist inimest. Mälestus temast jääb kestma aga kõigi nende kaudu, kes teda tundsid ja kalliks pidasid. Meie siiras kaastunne kõigile lähedastele.
Siinkohal Anneli Rasu mõtteid ja meenutusi Jürist.
Minu koostöö Jüriga algas, kui sattusin 2008. aasta juunis oma nelja-aastase kogenematu poola ratsahobusega Hüüru talli Harjumaal. Tõttöelda olid selja taha jäänud meie esimesed täiesti edutud võistlused Saaremaal, Kõljalas. Olin olnud liiga tõtakas - paari kuu jooksul peale hobuse ostu ei olnud mul aega teda korrapäraselt treenidagi, aga võistlemise soov oli suur. Liigne tõttamine päädis väljatõrkumisega madala parkuuri teisel takistusel.
Minu küsimise peale, et kas Jüri meid trenni võtaks, vastas ta esiti eitavalt, kuid ta kuulas kusagilt maad ja tuli siis ise minu juurde jutuga, et "Kuulsin, et oled saarlane, aga saarlased mulle meeldivad! Ma võtan su oma trenni."
Olles hobuse ja meie esimesed hüppeharjutused üle vaadanud, teatas ta, et hobune ei oska lihtsalt hüpata ja seda on vaja õppida ning harjutada.
Nii käisime me Jüri hüppetrennides kaks korda nädalas - ületades lugematul hulgal kõivõimalikke takistuste ridasid ning kombinatsioone. Jüri lasi meil mõlemal treeningus viimase piirini pingutada - hüppasime, nii et hobusel higi tilkus ja minul süda peksis. Peale treeningut pidin alati veel viis minutit poolistakus traavi sõitma. Ikka selleks, et saada tugevamaks, paremaks ratsutajaks.
Esialgu tuli ette sedagi, et hobune jäi näiteks hüppamisel enne penerolli teist latti seisma ja takistust uurima. Jüri palus mul olla rahulik, et hobune saaks asjade üle järele mõelda ja teda mitte karistada. Jüri jälgis ka hüppamisele eelnevat soojendust, andis ratsastusnõu ning määras kindlad harjutused, kuidas täpselt sõita. Kuna Bafama oli oma loomult pigem flegmaatiline, siis oli näiteks tarvis enne hüppamist üpris energiliselt galoppi kihutada, et hobune hüppamiseks "üles äratada" ja hüppamiseks vajalik impulss tagada.
Olime saanud paar kuud koostööd teha, kui ootamatult selgus, et minu elu jätkub siiski põhikohaga Saaremaal. Olin jõudnud treenerisse kiinduda ning leppisime kokku, et sõidan Kuressaarest Hüüru iga kahe nädala tagant, et teha kolme päeva jooksul kaks hüppetrenni. Küllap imponeeris Jürile, et olingi alati õigel ajal kohal ja nii oli tema ka. Igapäevane ratsastustöö oli aga teiste inimeste hooleks, kes aitasid hobust ülal pidada ja tema eest hoolitseda. Hobuse tervise üle valvas ka Jüriga kõikjal koos viibinud abikaasa Helgi. Ükskord sain kõvasti Helgi käest riielda, kui läksin hobusega boksi nii, et boksiuks ei olnud korralikult avatud - järgnes loeng võimalikest vigastustest...
Kui umbes aasta olime treeninud, leidis Jüri, et on saabunud aeg hakata võistlema. Esimesel võistlusel Veskimetsas tulime kohe auhinnalisele kohale. Ka Jüri ise tuli võistlustele kaasa elama ning toetama. Treeningutes aga võtsime ette 110 cm kõrged takistused.
Paraku saabus siis ka aeg hobune Saaremaale tagasi kolida, sest pealinnalähedase talli boksirendi hind osutus üle jõu käivaks. Jüri ei jätnud meid siiski täiesti maha, küllap oli minu hall Bafama temagi südame külge kasvanud. Tal oli üks album, kuhu ta kogus endale oluliste hobuste pilte ja nii rändas ka minu hobuse pilt tema albumisse.
Saaremaa Ratsaspordiklubi leidis võimalused korraldada Kõljalas rühmatreeninguid ja nii võtsid Villemsonid ette hea mitu retke Saaremaale, et kohalikke sportlasi treenida. Villemsonid sõitsid Saaremaale ka siis, kui 2009. aasta septembri alguses toimusid Kuressaare lossihoovis takistussõidu võistlused. Võistlustel suutis Jüri mulle kui ratsanikule suurt enesekindlust ja energiat sisendada - ta elas võistlusele tohutult kaasa, karjudes hoogsalt parkuuri sõitmise ajal õpetussõnu.
Nii pühendunud ja toetavat treenerit, kui Jüri Villemson, ei olnud ma varem oma elus kohanud ega kohta tõenäoliselt ka edaspidi. Selline suhe ratsaniku ja treeneri vahel sõltub küllap tähtede seisust ja asjaosaliste isikliku arengu etapist. Eks olen minagi kuulnud legende Jüri pehmelt öeldes krehvistest ütlustest treenitavatele ratsasportlastele Veskimetsa baasis töötamise ajal. Minul ei õnnestunud kuulda tema suust ainsatki vägisõna, ei ühtegi kannatamatuse väljendust ega üldse mitte mingil moel mitte mingit halvakspanu. Koostöö temaga kulges kui vanajumala selja taga. Kuigi - eks ma olen tegelikult üsna keskpäraste oskuste ja võimetega ratsaniku-mammi. Olengi arvamusel, et küllap süvenes Jüri rohkem hobuse arendamisse, et see suudaks mind minu kohmakuse kiuste üle takistuste kanda. Nii mitugi inimest pöördus minu poole küsimusega, et mispärast ma treenin sellise vanamoelise metoodikaga treeneri käe all. Tuleb tunnistada, et Jüri kogemused, tunnetus ja treeningvõtted olid täiesti asjakohased ning minu ja hobuse areng silmnähtav. Tulemused rääkisid enda eest.
Olen õnnelik ja tänulik, et mu elus on olnud selline imeline aeg, et mu treeneriks oli Jüri Villemson. Kuldne mälestus neist päevadest jääb igavesti minuga.
Jüri Villemsoni kohta on võimalik lugeda veel
http://www.hobumaailm.ee/?page=1&m=5&y=2017&id=4214
tähehelkide peegeldus vees,
taeva serval on tilluke maja ja Sina selle sees...
Eelmisel nädalal tabas meid valusalt uudis, et meie hulgast on lahkunud klubi auliige Jüri Villemson. Meie klubi noortel liikmetel ei olnud kahjuks õnne ega au tunda seda erilist inimest. Mälestus temast jääb kestma aga kõigi nende kaudu, kes teda tundsid ja kalliks pidasid. Meie siiras kaastunne kõigile lähedastele.
Siinkohal Anneli Rasu mõtteid ja meenutusi Jürist.
Minu koostöö Jüriga algas, kui sattusin 2008. aasta juunis oma nelja-aastase kogenematu poola ratsahobusega Hüüru talli Harjumaal. Tõttöelda olid selja taha jäänud meie esimesed täiesti edutud võistlused Saaremaal, Kõljalas. Olin olnud liiga tõtakas - paari kuu jooksul peale hobuse ostu ei olnud mul aega teda korrapäraselt treenidagi, aga võistlemise soov oli suur. Liigne tõttamine päädis väljatõrkumisega madala parkuuri teisel takistusel.
Minu küsimise peale, et kas Jüri meid trenni võtaks, vastas ta esiti eitavalt, kuid ta kuulas kusagilt maad ja tuli siis ise minu juurde jutuga, et "Kuulsin, et oled saarlane, aga saarlased mulle meeldivad! Ma võtan su oma trenni."
Olles hobuse ja meie esimesed hüppeharjutused üle vaadanud, teatas ta, et hobune ei oska lihtsalt hüpata ja seda on vaja õppida ning harjutada.
Nii käisime me Jüri hüppetrennides kaks korda nädalas - ületades lugematul hulgal kõivõimalikke takistuste ridasid ning kombinatsioone. Jüri lasi meil mõlemal treeningus viimase piirini pingutada - hüppasime, nii et hobusel higi tilkus ja minul süda peksis. Peale treeningut pidin alati veel viis minutit poolistakus traavi sõitma. Ikka selleks, et saada tugevamaks, paremaks ratsutajaks.
Esialgu tuli ette sedagi, et hobune jäi näiteks hüppamisel enne penerolli teist latti seisma ja takistust uurima. Jüri palus mul olla rahulik, et hobune saaks asjade üle järele mõelda ja teda mitte karistada. Jüri jälgis ka hüppamisele eelnevat soojendust, andis ratsastusnõu ning määras kindlad harjutused, kuidas täpselt sõita. Kuna Bafama oli oma loomult pigem flegmaatiline, siis oli näiteks tarvis enne hüppamist üpris energiliselt galoppi kihutada, et hobune hüppamiseks "üles äratada" ja hüppamiseks vajalik impulss tagada.
Olime saanud paar kuud koostööd teha, kui ootamatult selgus, et minu elu jätkub siiski põhikohaga Saaremaal. Olin jõudnud treenerisse kiinduda ning leppisime kokku, et sõidan Kuressaarest Hüüru iga kahe nädala tagant, et teha kolme päeva jooksul kaks hüppetrenni. Küllap imponeeris Jürile, et olingi alati õigel ajal kohal ja nii oli tema ka. Igapäevane ratsastustöö oli aga teiste inimeste hooleks, kes aitasid hobust ülal pidada ja tema eest hoolitseda. Hobuse tervise üle valvas ka Jüriga kõikjal koos viibinud abikaasa Helgi. Ükskord sain kõvasti Helgi käest riielda, kui läksin hobusega boksi nii, et boksiuks ei olnud korralikult avatud - järgnes loeng võimalikest vigastustest...
Kui umbes aasta olime treeninud, leidis Jüri, et on saabunud aeg hakata võistlema. Esimesel võistlusel Veskimetsas tulime kohe auhinnalisele kohale. Ka Jüri ise tuli võistlustele kaasa elama ning toetama. Treeningutes aga võtsime ette 110 cm kõrged takistused.
Paraku saabus siis ka aeg hobune Saaremaale tagasi kolida, sest pealinnalähedase talli boksirendi hind osutus üle jõu käivaks. Jüri ei jätnud meid siiski täiesti maha, küllap oli minu hall Bafama temagi südame külge kasvanud. Tal oli üks album, kuhu ta kogus endale oluliste hobuste pilte ja nii rändas ka minu hobuse pilt tema albumisse.
Saaremaa Ratsaspordiklubi leidis võimalused korraldada Kõljalas rühmatreeninguid ja nii võtsid Villemsonid ette hea mitu retke Saaremaale, et kohalikke sportlasi treenida. Villemsonid sõitsid Saaremaale ka siis, kui 2009. aasta septembri alguses toimusid Kuressaare lossihoovis takistussõidu võistlused. Võistlustel suutis Jüri mulle kui ratsanikule suurt enesekindlust ja energiat sisendada - ta elas võistlusele tohutult kaasa, karjudes hoogsalt parkuuri sõitmise ajal õpetussõnu.
Nii pühendunud ja toetavat treenerit, kui Jüri Villemson, ei olnud ma varem oma elus kohanud ega kohta tõenäoliselt ka edaspidi. Selline suhe ratsaniku ja treeneri vahel sõltub küllap tähtede seisust ja asjaosaliste isikliku arengu etapist. Eks olen minagi kuulnud legende Jüri pehmelt öeldes krehvistest ütlustest treenitavatele ratsasportlastele Veskimetsa baasis töötamise ajal. Minul ei õnnestunud kuulda tema suust ainsatki vägisõna, ei ühtegi kannatamatuse väljendust ega üldse mitte mingil moel mitte mingit halvakspanu. Koostöö temaga kulges kui vanajumala selja taga. Kuigi - eks ma olen tegelikult üsna keskpäraste oskuste ja võimetega ratsaniku-mammi. Olengi arvamusel, et küllap süvenes Jüri rohkem hobuse arendamisse, et see suudaks mind minu kohmakuse kiuste üle takistuste kanda. Nii mitugi inimest pöördus minu poole küsimusega, et mispärast ma treenin sellise vanamoelise metoodikaga treeneri käe all. Tuleb tunnistada, et Jüri kogemused, tunnetus ja treeningvõtted olid täiesti asjakohased ning minu ja hobuse areng silmnähtav. Tulemused rääkisid enda eest.
Olen õnnelik ja tänulik, et mu elus on olnud selline imeline aeg, et mu treeneriks oli Jüri Villemson. Kuldne mälestus neist päevadest jääb igavesti minuga.
Jüri Villemsoni kohta on võimalik lugeda veel
http://www.hobumaailm.ee/?page=1&m=5&y=2017&id=4214
19.09.2016
Juba 24. septembril toimuvad Kõljala tallis Saaremaa meistrivõistlused takistussõidus! Saaremaa meister selgub ponide klassis kõrgusel 80cm ja hobuste klassis 100cm. Tule osalema ja kaasa elama!
18.06.2016
1.01.2016
14.05.2015
Ebbe-Liisa Sõnajalg tuleb trenni andma! Trenn toimub 22.05.15 Kõljala tallis, aeg täpsustamisel. Huvilistel palun kontakteeruge Kristinega (5217023).
19.04.2015
Tervitame oma nimekirjas uusi liikmeid: Luise Vevres, Mihkel Ait, Elise-Marie Trei, Henri Paomees, Emeli Pikner, Getriin Ots ja Agnes Raudam!
15.12.2014
Kallid SRSK liikmed ja hobusesõbrad!
Ootame kõiki 23. detsembril 2014 kell 19:00 Kõljala külamajas. Räägime, mis lõppevas aastas oli head ja teeme plaane uueks aastaks!
Oma tulekust anna teada 20. detsembriks [email protected] või Facebooki lehel.
PS! Võta kaasa midagi näksimiseks!
Ootame kõiki 23. detsembril 2014 kell 19:00 Kõljala külamajas. Räägime, mis lõppevas aastas oli head ja teeme plaane uueks aastaks!
Oma tulekust anna teada 20. detsembriks [email protected] või Facebooki lehel.
PS! Võta kaasa midagi näksimiseks!
16.07.2014
Sporthobuste ja sportponide piirkondlik ülevaatus toimub Kõljala tallis 18.augustil! Eriti oodatud hobused vanuses 2-6 aastat!
16.07.2014
Head klubi liikmed!
Saaremaa RSK liikmemaks on 2014 aastal jätkuvalt alla 18 aastastel 7 eurot ja täiskasvanutel 13 eurot. Tasuda hiljemalt 10.augustiks klubi arvele a/a 221019784840 Swedbank.
Saaremaa RSK liikmemaks on 2014 aastal jätkuvalt alla 18 aastastel 7 eurot ja täiskasvanutel 13 eurot. Tasuda hiljemalt 10.augustiks klubi arvele a/a 221019784840 Swedbank.
24.02.2014
Suvi ei ole enam mägede taga ja kõik need, kes tunnevad, et tahavad kaasa rääkida saarel toimuvate võistluste/ürituste osas - olete oodatud reedel, 28.02 kell 19.00 Kõljalas!
13.08.2013
Reinu Kapp toimub traditsiooniliselt 20.augustil. Võistluse raames selguvad ka Saaremaa Meistrid ratsutamise takistussõidus. Kavas parkuurid kõrgustel 60, 80-85, 90-100 ja 110cm. Lisaks toimub ka tünnisõit. Päeva algus kell 11.00.
14.06.2013
Kihelkonna vallas Kurevere külas toimus 2.juunil Saarte Suvekarikasarja esimene etapp ratsutamises. Pikemalt loe siit.
4.06.2013
Pühapäeval sai Kureveres avalöögi Saarte Karikasari. Väikest nupukest saab lugeda: http://www.hobumaailm.ee/?page=1&m=6&y=2013&id=2115
Tulemused leiab võistluste rubriigist.
Tulemused leiab võistluste rubriigist.
4.06.2013
Tervitame uusi liikeid meie ridades: Liis Luup, Kristiina Luup ja Jane Koplimäe!
30.05.2013
Tervitame uusi liikmeid: Kristel Käsk ja Kairi Lonks!
30.05.2013
2.juunil kell 11.00 algav "Proovikivi" on kõrgusega kuni 50 cm (võimalik sõita ka ainult maalattidest koosnevat rada).
Stardimaks 2 €
Osalejaid autasustatakse roseti ja diplomiga.
Stardimaks 2 €
Osalejaid autasustatakse roseti ja diplomiga.
28.04.2013
Tähelepanu treeningvõistlusehuvilised!
Kurevere talli juures võimalik osaleda kevadisel treeningvõistlusel, mis toimuks kas 10.mai õhtupoolikul või 11,12, 25.mai. Kes sooviks osaleda, võtke ühendust [email protected] ja leiame parima toimumisaja.
http://www.weebly.com/uploads/1/8/7/4/18747362/treening-vistlus.doc
Kurevere talli juures võimalik osaleda kevadisel treeningvõistlusel, mis toimuks kas 10.mai õhtupoolikul või 11,12, 25.mai. Kes sooviks osaleda, võtke ühendust [email protected] ja leiame parima toimumisaja.
http://www.weebly.com/uploads/1/8/7/4/18747362/treening-vistlus.doc
28.04.2013
Annike Laving tuleks Saaremaale trenne andma esialgse plaani kohaselt 11-12 mai. Huvilised andke endast märku [email protected] !
28.04.2013
Tervitame uut liiget Eveli Vissor! Eveli hakkab võistlustel startima Liisa hobusel Polonees! Edu neile!
11.04.2013
Nüüd olemas ka võistluste üldjuhend!
Vaata siit: http://srsk.weebly.com/uploads/1/8/7/4/18747362/yldjuhend2013.pdf
Vaata siit: http://srsk.weebly.com/uploads/1/8/7/4/18747362/yldjuhend2013.pdf
25.03.2013
Klubil on uued liikmed! Tervitame oma ridades:
Viktoria Latkina
Anna Katariina Nigesen
Reedik Kivisoo
Anni Vakkum
Viktoria Latkina
Anna Katariina Nigesen
Reedik Kivisoo
Anni Vakkum
